Head naistepäeva!

Täna ootas koolis tüdrukuid väga tore päev. Juba uksel tervitas mõni julgem sisenevaid tüdrukuid õnnitlushüüetega ning tore oli näha, et oldi selleks päevaks juba kodus valmistunud. Oli see lilleõis, krõbiseva paberiga kompvek, kaart või head-naistepäeva-kalli, täna pandi tüdrukud tundma end tähtsana.
Viksid ja viisakad noormehed jagasid tunnustuseks kõigile neidudele väikese värvilise südamekese, mille sai rinnale kleepida ning loomulikult ka kommi, et päev ikka hästi magus saaks.

Leelo Tungal               

Poisid lilli meile andsid kaheksandal märtsil.  
Ütlesid, et naistepäev ja kaege, et ei närtsi
plikad, teie pinkidel need kollased nartsissid.
Siis nad jänku-hundi märgid meile rinda pistsid.
Pärast tunde seltsis sõime suhkurdatud kringlit,
poisid olid viisakad ja lahked nagu inglid.

Teatasid, et püha puhul saadavad meid koju,
aga õues neile tuli lumesõjatuju.
Mina sain palliga suhu.
Helen sai laubale muhu.
Mail oli ranits lund täis.
Klaarika käpuli käis.
Minni, kel lund sattus ninna,
ähvardas kaebama minna.
Siis me jooksu pistsime ja poisid kannul jooksid,
küllap nad meid lõpuks ikka koju saata lootsid.
Teet mind narris: “Luba, et su koolikotti kannan!”
Naersin – "on ju naistepäev ja mis seal pahaks panna!”