pühapäev

Kurgjal C. R. Jakobsoni Talumuuseumis

Sel sügisel viis õppereis meid Kurgjale C. R. Jakobsoni Talumuuseumi, kus osalesime haridusprogrammis "Sügis talus". 
Ilm oli taas väga ilus ja sügiseselt karge ning oodatud reis hoidis tuju mõnusasti kõrgel. Meie klassi saatjana oli sel korral kaasas Jürgeni isa (ka väikese kogemusega juba), kes leidis aega ka meie eredamate hetkede jäädvustamiseks.
Õppepäeval tuletasime meelde erinevaid teravilju meie laual ning uurisime, kuidas jõuab leib põllult meie lauale. Kuigi kohapeal oli meil võimalus näha ja proovida tööriistu aastasadade tagant, mis olid meie esiisadele abiks põllul, saime ka teada, mis moel tänapäeval vili jahuks saab ja poodi jõuab. Et kõik ikka veelgi paremini meelde jääks, saime kohapeal maitse suhu nii teraleivast kui karaskist. Karaskile aga määrisime peale enda valmistatud võid. Muidugi sooja tee ja kohupiimakoogiga sai kõht lõpuks ka korralikult täis. 
Kui aga juba talu toimetustega kokku puutuda, siis on väga tähtsal kohal kindlasti taluloomad. Nüüd ei olnud suurel rõõmul ja elevusel enam otsa. Kuigi mõni oleks põnevusest tahtnud vaat, et elektrikarjusesse ronida, pidime me olema hoopis vaikselt, et loomi mitte ehmatada. Ja nii õnnestus meelitada neid isegi nii lähedale, et nad ennast silitada lubasid. Vaatamas ja paitamas käisime siis lehmasid, hobuseid, jäneseid ja muidugi kasse. Neid viimaseid jätkus aga selle eest kõikjale, vaatamata sellele, et neid oli vaid kaks. Linnuaias sibasid veel  ringi kanad ja kuked ning ka suur kalkun.
Õuealal tegime tutvust ka erinevate masinate ja tööriistadega ja külastasime endist vesiveskit, millest nüüdseks järel vaid muuseum. Ent toredad giidid-perenaised oskasid jutustada ka tolmused asjad uuesti elavaks ning põneva jutu saatel õnnestus meil kõigil korraks ajalukku lipsata. 








Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar