reede

Korstnapühkijad ja pagarid

Kolmapäeva õhtupoolikul kogunes meie klassiruumi üks must-valge seltskond. Kohale silkasid pikkade põllede ja torumütsidega pagarid ning katustelt laskusid kuldsete nööpide ning tahmase ninaga korstnapühkijad. Nüüd oli vaid tarvidus seltskond koos tegutsema panna.
Veel enne, kui esimesed mängud said alata, oli disco juba täies hoos. Aga mängudeks jagub mahti alati - ka siis, kui hüplemine juba nii väsitanud on, et püstigi enam seista ei jõua.
Kuna korstnapühkijad ja pagarid on väga erinevat tõugu rahvad, siis sel korral mängisimegi mänge, mis õpetavad üksteisega arvestama ja teist enda kõrval märkama ja kuulama.
Nagu ikka läheb pidu kõige põnevamaks just siis, kui aeg hakkab läbi saama, kuid peale lõpudiskot olid kõik siiski võidu peale nõus klassi korda tegema ja kilgates ka kodu poole teele asuma.



neljapäev

Keili sünnipäev

15.märtsil tähistasime koos Keiliga tema sünnipäeva. Palju, palju õnne, kallis Keili!

Igas päevas elab naeruseeme - 
ära teda ainult unusta!
Kui sel päeval seltsis üht-teist teeme, 
tuleb kindla peale mõnus ta!


teisipäev

Emakeelepäev

Täna tähistati emakeelepäeva ka meie koolis. Samal ajal, kui vanematel klassidel olid aktused, tegid algklassid näidendeid. Iga klass tõmbas loosiga endale ühe vanasõna ning selle järgi hakkasid klassis jaotatud grupid välja mõtlema lühinäidendit. Sebimist oli palju ning üheskoos toimetasid nii kirjanikud, lavastajad, näitlejad kui lavakujundajad ning seda kõike kahekümne kolmes tegelases korraga.
Kui näidendid piisavalt läbimõeldud ja lihvitud, toimus klassi ees ka ettekandmine.
Kuigi vanasõna oli kõigil gruppidel samas klassis üks, olid lõpuks kõik näidendid siiski väga erinevad ning üks ikka parem kui teine. Põnevust kui palju.
Lõpuks valiti ka klassi lemmiknäidend välja, kus vanasõna seletasid omal moel lahti Keili, Emma-Karoliine, Jürgen ja Stiine Agnette.
Et aga vanasõnad on ka õpetlikud, siis on meil tänasest ikka väga hästi selge, mida tähendab ja millal kasutada vanasõna: Julge hundi rind on rasvane...


Head naistepäeva!

Täna ootas koolis tüdrukuid väga tore päev. Juba uksel tervitas mõni julgem sisenevaid tüdrukuid õnnitlushüüetega ning tore oli näha, et oldi selleks päevaks juba kodus valmistunud. Oli see lilleõis, krõbiseva paberiga kompvek, kaart või head-naistepäeva-kalli, täna pandi tüdrukud tundma end tähtsana.
Viksid ja viisakad noormehed jagasid tunnustuseks kõigile neidudele väikese värvilise südamekese, mille sai rinnale kleepida ning loomulikult ka kommi, et päev ikka hästi magus saaks.

Leelo Tungal               
Poisid lilli meile andsid kaheksandal märtsil.  
Ütlesid, et naistepäev ja kaege, et ei närtsi
plikad, teie pinkidel need kollased nartsissid.
Siis nad jänku-hundi märgid meile rinda pistsid.
Pärast tunde seltsis sõime suhkurdatud kringlit,
poisid olid viisakad ja lahked nagu inglid.
Teatasid, et püha puhul saadavad meid koju,
aga õues neile tuli lumesõjatuju.
Mina sain palliga suhu.
Helen sai laubale muhu.
Mail oli ranits lund täis.
Klaarika käpuli käis.
Minni, kel lund sattus ninna,
ähvardas kaebama minna.
Siis me jooksu pistsime ja poisid kannul jooksid,
küllap nad meid lõpuks ikka koju saata lootsid.
Teet mind narris: “Luba, et su koolikotti kannan!”
Naersin – "on ju naistepäev ja mis seal pahaks panna!”